Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmek\u00fclgsemaks ning j\u00e4rjest enam r\u00e4\u00e4gitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki. <\/p>\n\n\n\n
R\u00f5ngu raamatukogu hing on juba 55 aastat olnud direktor Laine Meos, kes hiljuti juhtis oma luuleridadega t\u00e4helepanu sellele, et raamatukoguhoidja roll on v\u00e4ga mitmek\u00fclgne. Kes siis on raamatukoguhoidja?<\/p>\n\n\n\n
Raamatukoguhoidja aitab kaasa inimeste harimisele, kuid ta pole \u00f5petaja; ta aitab hoida ja s\u00e4ilitada raamatuid, kuid ta pole arhivaar; ta sisustab ruumi ja valib m\u00f6\u00f6blit, ent ta pole sisearhitekt; ta tegeleb k\u00fcsitlustega, kuigi ta pole sotsioloog; ta koostab eelarve, planeerib kulusid, kuid ta pole raamatupidaja; ta p\u00fchib tolmu ja kastab lilli, kuid ta pole aednik-koristaja; ta suhtleb inimestega, kuulab nende r\u00f5\u00f5me ja muresid, kuigi ta pole ps\u00fchholoog; ta koostab plakateid ja reklaame, ent ta pole kommunikatsioonijuht; ta aitab lugejaid t\u00f6\u00f6s arvutiga, kuid ta pole IT-spetsialist; ta vaatab \u00fcle kordasid ja \u00f5igusakte, kuigi ta pole jurist; ta tegeleb hea meelega noortega, ent ta pole noorsoot\u00f6\u00f6taja; tihtilugu m\u00fc\u00fcb ta marke ja v\u00e4ljastab pakke, kuid ta pole postit\u00f6\u00f6taja; ta leiab vajaliku isegi \u00fche m\u00e4rks\u00f5na j\u00e4rgi, kuigi ta pole detektiiv.<\/p>\n\n\n\n
Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmek\u00fclgsemaks ning j\u00e4rjest enam r\u00e4\u00e4gitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki. Eesti raamatukoguhoidjate \u00fching on s\u00f5nastanud Eesti raamatukogude missiooni: kujundada inimeste lu- gemisharjumusi, toetada elukestvat \u00f5pet ja tagada ligip\u00e4\u00e4s informatsioonile, teadmistele ja kultuurile. Tulemuseks on kultuurne, intelligentne ja elus h\u00e4sti hakkama saav kodanik.<\/p>\n\n\n\n
Raamatukogun\u00e4dalal toimub \u00fcle Eesti eriti palju huvitavat ning tavap\u00e4rasest rohkem on p\u00f5hjust suunata fookus raamatukogudele. Minul on raamatukogudega eriliselt soe suhe, ehk on see p\u00e4rit sellest ajast, kui ma v\u00e4ikse t\u00fcdrukuna k\u00e4isin kohalikus raamatukogus nii sagedasti, et raamatukogut\u00e4di usaldas mulle l\u00f5puks isegi laenutatavate raamatute kandmise kaardile. Intensiivseim suhe raamatukogudega oli loomulikult tudengiajal. N\u00fc\u00fcd, Elva vallavalitsuses t\u00f6\u00f6tades on \u00fcks minu \u00fclesanne koordineerida seitsme raamatukogu ja kuue harukogu t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n
Lugemisharjumust kujundama tuleb hakata lapseeas. Laste lugemuse edendamine on teema, mille \u00fcle nuputavad \u00f5petajad, lapsevanemad ja ka raamatukogut\u00f6\u00f6tajad. \u00dcldjuhul teevad raamatukogud v\u00e4ga tihedat koost\u00f6\u00f6d koolidega, kuid ainult sellest ei piisa.<\/p>\n\n\n\n
Kui ruumid v\u00f5imaldavad, siis v\u00f5iks tihedamini kasutada raamatukogu m\u00f5ne koolitunni v\u00f5i muu \u00fcrituse korraldamiseks. Kuid palju m\u00f5jusam on see, kui suudame lapsed koos perede v\u00f5i s\u00f5pradega raamatukokku meelitada. Paljud raamatukogud korraldavad perep\u00e4evi ja noori proovitakse k\u00f5netada atraktiivsete vahenditega, teha m\u00e4nguliseks v\u00f5i v\u00f5istluslikuks raamatutest saadud teadmiste kasutamine.<\/p>\n\n\n\n
Elva linnaraamatukogus k\u00e4ib lugemiskoer, kellele ettelugemine on lapsele v\u00f5imalus saada rahulikus ja t\u00e4iesti hinnangutevabas keskkonnas positiivne lugemiselamus. Erinevaid lugemis\u00fcritusi ja tublide lugejate tunnustamist v\u00f5iks teha ka t\u00e4iskasvanutele.<\/p>\n\n\n\n
Lugejale on t\u00e4htis raamatukoguteenuse mugavus ja k\u00e4ttesaadavus. Paljud raamatukogud on \u00fchinenud s\u00fcsteemiga lugeja.ee, mis v\u00f5imaldab interneti teel v\u00e4lja selgitada, kas soovitud raamat on olemas, see broneerida v\u00f5i lisada raamatu j\u00e4rjekorda.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rjest enam on raamatukogude juures tagastuskastid, kuhu saab raamatud tagasi viia s\u00f5ltumata raamatukogude lahtiolekust. Tartu linnaraamatukogu alustas hiljuti k\u00e4rglaenutust, kus pereliikmed, s\u00f5brad ja k\u00f5ik, kellele see v\u00e4hegi vajalik tundub, \u00fcksteisele ja \u00fcksteise eest raamatuid laenata saavad. V\u00e4\u00e4rt algatus, ning arvan, et maaraamatukogudes toimub see juba ka loomuldasa.<\/p>\n\n\n\n
On raamatukogusid, kus pakutakse ka \u00fcksikutele eakatele v\u00f5i liikumisraskustega inimestele raamatute kojukande v\u00f5imalust. Leian, et see v\u00f5imalus v\u00f5iks olla l\u00e4hiajal kasvav ning aidata kaasa eakate \u00fcksinduse leevendamisele. Kuid j\u00e4rjest enam r\u00e4\u00e4gitakse ka automaatsetest laenutus- ja tagastuspunktidest \u2013 kas see v\u00f5iks olla raamatukogude tulevik? Vaadates maaraamatukoguhoidjate erinevaid rolle, siis nende kohalolu kogukonnas on \u00fclioluline ning seda asendada on keeruline.<\/p>\n\n\n\n
Paljudele on raamatukogu koht, kus saab kasutada arvutit ning k\u00e4ia internetis toiminguid tegemas. Raamatukogude roll on aidata inimesi, kes ei suuda piisavalt h\u00e4sti digitaalses keskkonnas orienteeruda. Hiljuti l\u00e4bisid paljud raamatukogut\u00f6\u00f6tajad digitaalse kirjaoskuse koolituse e-kogukond, et aidata inimesi e-riigiga suhtlemisel.<\/p>\n\n\n\n
Raamatukogude hubane keskendumist v\u00f5imaldav keskkond v\u00f5iks meelitada raamatukokku ka kaugt\u00f6\u00f6 tegijad. Raamatukogude puhul v\u00f5iks julgelt vaadata kohalikke v\u00f5imalusi ning ruume ristkasutada. Hellenurmes on plaan muuta raamatukogu asukohta ja viia see kokku vallavalitsuse teenuskeskusega. Rannu ja Aakre raamatukogu on majas kultuurikeskusega. Konguta ja Rannu raamatukogu t\u00f6\u00f6tab ka postipunktina.<\/p>\n\n\n\n
Elva valla eelarvestrateegias on plaan ehitada R\u00f5ngu viie tee risti uus kogukonnakeskuse hoone, kus on koos nii raamatukogu, teenuskeskus kui ka bussijaama ootesaal. Asukoht on valitud R\u00f5ngu k\u00f5ige kesksemasse kohta just seet\u00f5ttu, et ligip\u00e4\u00e4s raamatukogule oleks hea ning kutsuks inimesi sinna aega veetma. Vajaduse korral v\u00f5iks p\u00fcstitada ka ajutisi raamatukogusid kohtadesse, kus inimesed kogunevad \u2013 see kogemus on nii rahvusraamatukogul kui Tartu raamatukogudel. Miks mitte suvel Verevi randa?<\/p>\n\n\n\n
Raamatukogud on paljudes kohtades v\u00f5tnud kultuurikeskuse rolli. Elva vallas on raamatukogun\u00e4dalal kontserte, kohtumisi, n\u00e4itusi, raamatulaat, ettelugemisi, kultuuriloolisi jalutusk\u00e4ike, koolitusi. Vaadates raamatukogusid \u00fcle Eesti, j\u00e4\u00e4b silma p\u00f5nevaid lahendusi, mida on tehtud, et raamatukokku oleks p\u00f5hjust rohkem tulla \u2013 laenutatakse spordivahendeid, kasutada saab digiklavereid ja -trumme. \u00dcldse on palju loodud muusika kuulamise v\u00f5imalusi \u2013 loomulikult koos k\u00f5rvaklappidega, et mitte segada vaikust ja keskendumist.<\/p>\n\n\n\n
Eriti ootamatu idee tundub Tallinna S\u00f5le raamatukogus avatud \u00f5mblustuba, kuid kui raamatukogus saab tutvuda k\u00e4sit\u00f6\u00f6ajakirjadega, siis tundub loogiline v\u00f5imalus kasutada kohe \u00f5mblusmasinat ja triikimislauda.<\/p>\n\n\n\n
Raamatukogud v\u00f5iksid olla ka infokeskused v\u00f5i miks mitte turismiinfokeskused. Suurtes valdades, kus on tugev raamatukogude v\u00f5rgustik, v\u00f5iksid olla just raamatukogut\u00f6\u00f6tajad need, kes oskavad n\u00f5ustada vallaga seotud k\u00fcsimustes. Peale selle peaksid valla \u00fcrituste plakatitega infostendid olema tavap\u00e4rased.<\/p>\n\n\n\n
Eesti raamatukogude \u00fchendus on v\u00e4lja pakkunud 21. sajandi raamatukogu visiooni: usaldusv\u00e4\u00e4rsed, mitmek\u00fclgsed, v\u00f5rdseid v\u00f5imalusi pakkuvad ja kasutajate vajadustest l\u00e4htuvad inspireerivad info- ja kultuurikeskused, mis k\u00e4ivad ajaga kaasas ning reageerivad paindlikult \u00fchiskondlikele ja tehnoloogilistele muutustele. Sellega saab vaid n\u00f5ustuda ning visiooni poole p\u00fc\u00fcelda.<\/p>\n\n\n\n
Artikkel on ilmunud Tartu Postimehes 29. oktoobril 2018.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Raamatukogude roll on ajas muutunud mitmek\u00fclgsemaks ning j\u00e4rjest enam r\u00e4\u00e4gitakse raamatukogust kui kogukonnakeskusest, kus saab peale raamatute laenamise ja ajalehtede-ajakirjade lugemise teha palju muudki. R\u00f5ngu raamatukogu hing on juba 55 aastat olnud direktor Laine Meos, kes hiljuti juhtis oma luuleridadega t\u00e4helepanu sellele, et raamatukoguhoidja roll on v\u00e4ga mitmek\u00fclgne. Kes siis on raamatukoguhoidja? Raamatukoguhoidja aitab kaasa…<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":1875,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[27,22,26,28],"class_list":["post-1872","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-kogukond","tag-kultuur","tag-raamatukogu","tag-sotsialiseerumine"],"yoast_head":"\n