Noored ja kodukandi tulevik: sillad, mida peame koos ehitama

Ettevõtlik mõtteviis, mitmekesine huvitegevuse valik ja vaimse tervise väärtustamine on kolm olulist märksõna, millele tugineb noorte toimetulek tulevikuühiskonnas. Eesti tulevik sõltub meie noortest – nende ideedest, loovusest ja julgusest võtta vastutust.

Ometi seisavad paljud noored täna teelahkmel: kas jääda kodukanti panustama või otsida võimalusi mujalt? See ei ole ainult üksiku noore valik, vaid kogu kogukonna arengusuund. Kui soovime, et elu maapiirkondades kestaks ja areneks, tuleb noortele luua tingimused, mis toetavad ettevõtlikkust, vaimset heaolu ja seotust kodupaigaga.

„Ettevõtlik mõttelaad on ülipika vinnaga,” meenutab üks noor täiskasvanu, kuidas põhikoolis saadud kogemused on teda kandnud tänaseni. Just põhikool on aga sageli see koht, kus järjepidevus katkeb. Kui algklassides toetatakse loovust, aga hiljem seatakse fookus vaid eksamitele, muutuvad noored passiivsemaks ning julgus ise midagi korraldada kaob. Seetõttu on oluline, et loovuse ja ettevõtlikkuse toetamine ei katkeks. See vajab strateegilist ja järjepidevat lähenemist.

Mida selleks teha?

Kohalikul tasandil võiks fookuses olla:

• ettevõtlikkuse toetus igas kooliastmes, eriti põhikoolis;
  
• õpetajate ja noorsootöötajate koolitamine, et nad oskaksid noorte ideid toetada, mitte hinnata ainult tulemusi;
  
• turvaline keskkond riskimiseks ja eksimiseks, kus noored saavad omaalgatusi proovida;
  
• mitteformaalse ja formaalse õppe sidumine – ettevõtjate, mentorite ja kogukonna kaasamine õppetöösse;
  
• KOV-i tasandil eestvedaja olemasolu, kes hoiaks ettevõtlikkuse teemat järjepidevalt fookuses ning tunnustaks juhendajaid;
  
• vabadus teha vigu, neist õppida ja uuesti proovida – see kasvatab noortes enesekindlust.
  

Noorte ettevõtlikkus ei arene vaakumis. Suurt rolli mängib toetav keskkond: vanemad, õpetajad, kogukonna hoiakud ja eeskujud. Kui kodukandis väärtustatakse noorte ideid ja pakutakse neile võimalusi, tekib ka tugevam seotus kodupaigaga. Kui vanem võtab lapse kaasa paikkondlikule kultuurisündmusele, võib see olla seeme, millest kasvab hilisem side koduga.

Osalemine huviringides, õpilasesinduses või õpilasfirmade programmides annab noortele väärtusliku stardikapitali. Seal kujunevad oskused, mis on olulised nii õpingutes kui ka igapäevaelus – vastutustunne, enesejuhtimine ja algatusvõime. Samas tuleb meeles pidada, et igaühe loovus ei pruugi avaneda vaid koolikeskkonnas, mistõttu tuleb pakkuda ka väljaspool kooli tegutsemise võimalusi.

Elva vallas saavad õpilased osaleda noorteprogrammis Noored Loojas, noortevolikogus, huviringides ning kooliürituste korraldamises. Samuti kirjutavad aktiivsed noored projekte kohalikku omaalgatusfondi, kui neil on kõrval suunaja. Sellised kogemused annavad:

• selgema pildi oma huvidest ja tugevustest;
  
• enesekindlust uute asjade proovimiseks;
  
• oskuslikumaid valikuid õpitee ja eriala osas;
  
• esimesed praktilised kogemused meeskonnatöös ja juhtimises.
  

Huvitegevus võib olla just see koht, kus noor avastab endas ettevõtja, kunstniku, teadlase või kogukonna eestvedaja. Kui huviharidus on kättesaadav ja mitmekesine, on ka põhikoolijärgsed valikud kindlamad ning katkestamiste arv edasises õppes väiksem.

Lõuna-Eesti ettevõtlike noorte uuringud näitavad, et enim näevad end tulevikus kodukohas elamas Tartumaa noored (28%), vähim aga Valgamaa noored (10%). Põhjused mujale kolimiseks on tihti seotud töökohtade, arenguvõimaluste ja palgatasemega. Siiski mängib kodukohaga seotuses otsustavat rolli see, kuivõrd noori kaasatakse juba lapsepõlvest saati kogukonnaellu. Kui nad tunnevad, et nende panus loeb ja neid usaldatakse, on nad altimad kodukanti jääma või sinna tulevikus naasma.

Vaimne tervis – ettevõtlikkuse alus

Noorte ettevõtlikkus ja kodukohaga seotus ei saa areneda, kui noored tunnevad end vaimselt ülekoormatuna või üksi. Viimaste aastate uuringud näitavad, et vaimse tervise küsimused puudutavad järjest enam noori nii koolis kui tööellu astudes.

Ka noored vajavad turvalist keskkonda, kus oleks kuulaja, toetaja ja juhendaja, kes aitaks segaduste ja kõhklustega toime tulla. Vajalik on pakkuda koolides ja kogukondades ligipääsetavat nõustamist, tugigruppe ning praktilisi oskusi stressiga toimetulekuks. Sageli ei oska või ei jõua lapsevanemad kõike märgata, mistõttu on kogukonna roll eriti oluline. Kui noored saavad tuge oma vaimse heaolu hoidmisel, on nad ka julgemad ideid ellu viima ja kogukonda panustama.

Tulevik meie kätes

Kui tahame, et meie kogukonnad elaksid ja areneksid, tuleb noori kuulata ja usaldada. Noored ei vaja ainult sõnu, vaid ka tegusid – võimalusi oma ideid ellu viia, vigu teha ja neist õppida.

Nagu üks noortega töötav spetsialist ütles: „Noored ei julge alustada millegagi, sest nad juba eos kardavad läbikukkumist.” Meie ülesanne on luua keskkond, kus see hirm väheneb ja julgus tegutseda kasvab.

Noorte ettevõtlikkus on kohaliku elu mootor. Kui anname neile kindla koha kogukonnas, ehitame silla, mis viib edasi nii noored kui ka kogu kodukandi.

Ülle Närska

Puhja Kooli loovjuht