Maaelu tegelik vägi peitub inimestes

Kuus aastat tagasi vahetasin pealinna elu Elva valla vastu. See samm on mulle õpetanud, et maapiirkondade tõeline jõud ei seisne ainult kaunis looduses või rahulikumas elurütmis. Elu maal hoiavad elujõulisena inimesed – ettevõtlikud, loovad ja leidlikud.

Ma ei mõtle siin ainult ettevõtjaid ärilises mõttes, vaid ettevõtlikkust kõige laiemas tähenduses. Olen kohanud inimesi, kes mõtlevad kastist välja, viivad ellu hullumeelseidki ideid ja loovad kogukonna hüvanguks midagi uut. Nad on tegusad, julged, vahel ehk pisut naiivsedki, aga just see naiivsus annab neile julguse katsetada.

Leidlikkus kui ellujäämise kunst

Maal tuleb sageli hakkama saada vähesemaga. Lihtsam oleks kolida linna, kus keskmine palk on kõrgem ja teenuseid rohkem. Aga maal elavad inimesed, kes ei lähe lihtsama vastupanu teed – nad leiavad lahendusi. Nad kombineerivad, renoveerivad, taaskasutavad, õpivad vajadusel uusi ameteid ja teevad koostööd kogukonnaga.

Selline loovus ja iseseisvus ei tee elu ainult võimalikuks, vaid ka rikastab kogukonda tervikuna.

Haridus kui kogukonna selgroog

Üks maaelu suurimaid tugevusi on hariduse ja kogukonna tihedam põimumine. Väiksemates koolides saavad lapsed rohkem tähelepanu, iga laps loeb ja kedagi ei jäeta tagaplaanile. Kool on sageli külakeskuse süda – koht, kus käivad koos nii lapsed, lapsevanemad kui ka õpetajad, ja kus sünnib koostöö, mis ulatub kaugemale klassiseintest.

Haridus maal ei tähenda ainult teadmiste edasiandmist, vaid ka väärtuste kasvatamist – iseseisvust, loovust ja kogukonnatunnet. Kui laps kasvab keskkonnas, kus teda märgatakse ja kuulatakse, on ta suurema tõenäosusega valmis ka ise oma kodukohta panustama.

Julgeolek ja kindlustunne

Sageli räägitakse julgeolekust kui millestki, mis sõltub üksnes riigikaitsest. Tegelikult algab turvatunne kogukonnast. Kui linna kortermajas võib elada kümneid naabreid ilma neid tundmata, siis maal on vastupidi – isegi kui talude vahel on kilomeetreid, teatakse üksteisest palju.

See teadmine, et naaber märkab, aitab ja annab vajadusel sõna edasi, ongi maaelu loomulik kindlustus ja parim maakaitse.

Noored ja tulevik

Suur küsimus on, kuidas kasvatada järgmise põlvkonna ettevõtlikke ja tegusaid inimesi. Vastus on tegelikult lihtne: eeskuju, autonoomia ja kuulamine. Kui noortele antakse võimalus katsetada, eksida ja oma ideid ellu viia, sünnib neist uue põlvkonna maaelu edendajad.

Koostöö ja võimalused

Maaelu areng ei sünni ainult inimeste endi leidlikkusest, vaid ka koostööst ja targalt suunatud toetusest. LEADER-programmid, riiklikud ja Euroopa Liidu maaelu arengu meetmed ning kohalike omavalitsuste algatused annavad vajalikku tuge. Olgu see külakeskuse renoveerimine, uue teenuse käivitamine või noorteprojekt – hästi suunatud toetus aitab väikesest ideest kasvada suureks muutuseks.

Veelgi olulisem on aga koostöö inimeste vahel. Kui kohalikud elanikud, ettevõtjad, kogukonnad ja omavalitsus tõmbavad ühte köit, muutub maapiirkond mitte ainult elujõuliseks, vaid ka atraktiivseks valikuks uutele peredele, ettevõtetele ja turistidele.

Maaelu ei püsi ainult mulla, metsa ja järvede najal. Selle tegelik vägi peitub inimestes – nende leidlikkuses, koostöövalmiduses ja julguses katsetada. Kui seda väge targalt toetada, on maaelu mitte pelgalt elamisväärne, vaid tulevikku vaatav ja võimalusterohke.

Viktoria Lepp – Puhja ja Konguta kooli õpetaja, ettevõtja