Rahvamajad – rohkem kui number Exceli tabelis

Eestis on viimastel aastatel sagenenud arutelud rahvamajade tuleviku üle. Räägitakse
restruktureerimisest, teenusmudelitest ja efektiivsusest. Paberil näib see kõik nagu edulugu
struktuurid lihtsamad, kulud kontrolli all. Aga päriselus on oht, et rahvamaju vaadatakse vaid
haldusloogika kaudu. Kui rahvamajade tegelik tähendus ja mõju jääb varju, tekib
kultuurikolonialismi oht, mis puudutab kogu Eesti kultuuriruumi ja rahvuslikku identiteeti.
Mis on kultuurikolonialism rahvamajade kontekstis?

Rahvamajade kontekstis tähendab kultuurikolonialism olukorda, kus poliitiline või halduslik
loogika surutakse peale nii, et kogukonna eneseväljendus taandub numbriks Exceli tabelis.
Rahvamajad ei ole pelgalt hooned. Need on laulu- ja tantsupeo kasvulavad, kogukondade
südameteks saanud kohad, kust on sirgunud meie rahvust, keelt ja kultuuri kandvad kollektiivid.
Maapiirkonnas on kultuur sageli turutõrke olukorras, sest ettevõtjad ei tule sinna organiseerima
kontserte, näitusi, teatrit ega festivale, rääkimata rahvakultuurikollektiivide süsteemsest
arendamisest. Rahvamaja kõrvaldab selle turutõrke ja teeb kultuuri inimestele kättesaadavaks. Seda
rolli ei saa mõõta ainult külastajate arvu või piletitulu põhjal.

Neli põhjust, mis on meid viinud kultuuri kolonialismi lävepakule.

• Haldusreform ja suurvallad. Kohalik omapära lahustub ühtlustatud struktuurides, sest juhtimine on kogukonnast kaugel.
• Juhtide võõrandatus. Kui juhid tulevad väljastpoolt ega tunne kohalikke lugusid ega traditsioone, otsustatakse Exceli tabeli, mitte inimeste järgi.
• Ajaloolise rolli unustamine. Rahvamajade tähtsust laulu- ja tantsupeo traditsioonis ning eesti vaimsuse hoidmisel ei tunta ega väärtustata, mistõttu sulgemist või liitmist esitletakse „ratsionaalse sammuna“.
• Eestis puudub selge riiklik raamistik rahvamajade rolli kohta, mistõttu sõltub nende saatus kohalike omavalitsuste eelarvetest ja poliitilistest valikutest.

Kuidas edasi? Meie nägemus

Rahvamajade tulevikku otsustame Eesti kultuuri enda mõõdupuu järgi. Edu ei ole ainult
korrastatud tabel, vaid tunne, et rahvamaja on jätkuvalt kogukonna süda ja rahvusliku identiteedi kandja. Küsimus ei ole üksnes rahvamajade tulevikus, vaid selles, millise tähenduse me annameoma kultuurile ja identiteedile.

Sinu Elva Valla lubadus

• Elva valla rahvamajad jäävad ka edaspidi laulupidude ja tantsupidude kasvulavadeks, kogukondade südameteks ja paikadeks, kuhu toome tipptasemel kultuuri.
• Rahvamajad on kohad, kus sünnib päris elu, käivad koos päris inimesed ja toimub päris koosolemine.
• Väärtustame ja toetame juhte, kes on kogukonnaga seotud, ning pakume neile arenguvõimalusi. Juht ei ole pelgalt haldusisik, vaid kogukonna kultuuriline eestvedaja.
• Toetame senisest enam meie kollektiivide algatusi ja arengut, sest just nemad hoiavad Elva valla kultuuri elavana ja viivad seda edasi tulevastele põlvkondadele.

Elva rahvamajad on ja jäävad meie kultuuri ja kogukonna südameteks.

Meelis Külaots – Konguta Rahvamaja juhataja