LIVE 3. Mugavad liikumisvõimalused: küsimused ja vastused
Tartust Elvasse võiks buss tulla peale 22.30 kuna Elva rahvast käib Tartus kinos ja teatris päris palju , kes hiljem koju ei saa
Nõus, siin võib olla murekoht see, et neid sõitjaid ei ole kuigi palju ning see võib põhjus olla, miks seda bussi ei ole siiani pandnud. Peame mõtlema erinevatele nutikatele lahendustele.
Kas oleks ka reaalne saada kunagi kergliiklusteedpidi Tartust Otepääle? Läbi Elva siis
Kuna kergliiklustees iseenesest midagi utoopilist ei ole siis ikka on sellised unistused reaalsed. Tegu on aga suuremas võtmes regionaalse plaaniga mis hõlmab mitme omavalitsuse ja Transpordiameti plaane. Elva valla soovidest ja unistustest siin üksi ei piisa, küll aga võib Elva vald selle plaani päevakorda tuua ja eestvedaja olla kui me selle prioriteetseks seame.
Olukorras, kus kogu valla maksumaksjad on panustanud Elvasse ehitatud spordihoone valmimisse ning panustavad plaanitava ujula ehitamisesse, on transpordi valdkonnas prioriteetseks võimaluste loomine, kus neid hooneid saavad külastada kõik vallaelanikud, sõltumata isikliku auto olemasolust.
Nõus, sellepärast me peamegi oluliseks vallasisese bussiliikluse parendamsieks läbi hop-on ja hop-off bussiliinide.
Üks murekoht on ka see, et viimane buss väljub Rõngu ja Rannu poole 20.05, viimane rong Tallinnast jõuab Elva 20.07. Kas oleks võimalik teha nii, et bussi väljumisaeg võiks sel juhul olla nii et rongi pealt jõuaks bussile kenasti. Kõikidel autot ei ole. Puutusin selle probleemiga isiklikult kokku.
Edastame selel mure Tartumaa Ühistranspordikeskusele, erinevad ühistranspordiliigid peaksid olema omavahel paremini ühildatud.
Kui tee on aga puudub sild? Üle jõe. Kas seda vaadatakse ka kodanike arvu järgi. Või on lootust, et taastatakse ja Päästeametil ja kodanikel oleks lühem maa läbida.
Kui on olemas alternatiivne tee ja see pole ebaloomulikult pikk siis pigem käib silla taastamine omavalitsusele üle jõu kui kasutajate arv on väga väike. Täna teadaolevalt on Elva vallas üks selline juhus ja ega seal ei ole kahjuks enam ka õiget teed.
Miks see popup ei võiks olla ühistranspordi all?
Vallasisese bussiliikluse idee hop-on, hop-off bussidest võib lahendada ka läbi ühistranspordikeskuse, kus on kindlasti olemas logistikasüsteem ning parem ülevaade juba toimivatest liinidest. Aitäh idee eest!
Paindlik bussiühendus on oluline ka noortele, kes Tartus koolis käivad.
Nõus, noortega oleme sel teemal rääkinud ning tõesti erinevate võimaluste avardamiseks on oluline transpordiühendusi parandada.
Millised kolm kergliiklusteed esmajoones välja ehitaksite?
Priit: Käo tee – Waide motell, Järvaküla – Puhja, Väike-Rakke
Kristjan: Peedu sisene kergtee, Rannu – Vallapalu, Palu tee – Kurelaane.
Kuidas motiveerida inimesi kasutama uut planeeritavat vallasisest transporti?
Vastus: Eraldi motiveerimine ei ole eesmärk. Eesmärgiks on nõudlusele võimaldada pakkumus. Ehk kui selle teenuse järele on vajadus, ei ole vaja kedagi kuidagi motiveerida seda kasutama. Küll aga on äärmiselt oluline, et kõik kes seda teenust vajaksid teaksid esimesest päevast, et see võimalus on neil olemas. Kindlasti motiveerib ka inimeste keskkonnaalase teadlikkuse tõus.
Milliseid võimalusi avaks tihedam ja kiirem rongiühendus pealinnaga?
Kindlasti on see suurepärane võimalus turismivaldkonnale pakkudes erinevaid pakette rongiga Elva või Palupera saabudes erinevaid elamusi kogeda.
Millal Rannu saab kergliiklustee? Meil on siin palju liikujaid, kuid teeäärsed kohad ei ole turvalised. Suuri masinaid sõidab ka Rannust läbi.
Rannu alevikus sees on kunagi poolik lahendus loodud. Täna see ei ole kaasaegne aga osalise võimaluse see siiski annab. Küsimus on selles, et kui Rannu piirkonnas on võimalus 200-500 000 tulevikus investeerida, et kas selle eest teha pooliku lahenduse kõrvale terviklik lahendus või investeerida see rahvamajja/lasteaeda/koolimajja/külakeskusesse/ teiste külade teedesse? Kui Randu kergtee teha siis see peaks minema vähemalt Vallapaluni. Täna Rannu kergteed investeeringute kavas ei ole, ehk aus vastus küsimusele on, et ei tea. Aga soov see rajada on!
Kus ja kuidas on planeeritud kergliiklus teed. Mure koht on Järvaküla ja Puhja vaheline lõik? Järvakülas küll on piirkiirust alandatud kuid erilist turvatunnet se ei tekita kui vähesed on kes peavad sellest kinni. Eriti suured veokid. Seega kergliiklejate ohutuse tagamiseks oleks kergliiklus tee vägagi õigustatud.
Järvaküla – Puhja kergtee lõik on Sinu Elva Vald meeskonna üks prioriteetsemaid lõike, mis võiks järgneva nelja aasta jooksul valmida.
Live ülekannet saab järgi vaadata siin – https://www.facebook.com/100731965205154/videos/743188696365572