Kentsi paisjärv ja Kavilda ürgoru puhkepiirkond
Minu käest on küsitud päris palju, mida see Kentsi paisjärve projekt endast kujutab? Kuigi tundub, et oleme sellest rääkinud päris palju, on siiski selge, et antud projekti mõte ja kontseptsioon on tänaseni paljudele ebaselge. Püüan selle projekti osas anda edasi täiendavat infot ja mõtteid.
Aastal 2008 alustati Konguta valla eestvedamisel Kentsi paisjärve saneerimisega. KIK eraldas selle tarvis vahendeid ning esimene etapp nägi ette järve kuivendamist. Projekti esimene etapp viidi ellu kuid teiseks etapiks, mis nägi ette setete eemaldamist järvest, enam toetust ei õnnestunud saada ja hoolimata pingutustest ning korduvatest katsetest leida abivahendeid Kentsi järve tööde teostamiseks, enam ei leitud. Projekt jäi seisma ning võsastuma.
Aaastal 2017 terendas võimalus hakata taaskord taotlema toetust Kentsi taastamiseks ning Konguta valla arendusnõuniku Riina Savisaare eestvedamisel, sai hakatud rühma inimestega uuesti mõtteid koondama. Ühel öösel läks lihtsalt uni ära ning hommikul kella seitsmeks olid mõtted ja esmased visuaalid koos ning saatsin need projekti eestvedajatele. Paar nädalat hiljem oli nendest mõtetest kokku pandud esmane Kavilda ürgoru puhkepiirkonna kontseptsioon.
Aja jooksul on seda kontseptsiooni täiendatud erinevates töörühmades ja läbi on käinud vägagi lennukaid ideid. Üldjoontes on põhimõte siiski jäänud samaks – luua atraktiivne, multifunktsionaalne ja rohkete tegevustega puhkepiirkond, mis algab Kentsi paisjärvega ning jõuab mööda Kavilda orgu liikudes Emajõeni välja. Tänaseks on tegevused planeeritud kuni Mäeotsa külamajani, mille juurde saavad kunagi loodetavasti loodud suusa- ja tuubimäed.
Projekti ja kontseptsiooni lahendused on täna siis sellised, et järve taastamisjärgne veepeegel saab olema ca 45 hektarit ning väljakaevatud pinnase kallastesse planeerimise järel on võimalik kõikjal ümber järve liikuda ilma eramaid läbimata. Järve sisse rajatakse kaks saart, rekonstrueeritakse paisuregulaator, rajatakse parkla ning järve tammi poolsesse otsa rand koos ujuvpurretega. Järve tammipoolne laiem osa saab olema tulevikus nö aktiivala kuhu on plaanis paigaldada veepealne seiklus- ja osavusrada, ringkaabliga veelauapark, kaablitega pikad laskumised üle järve, seikluspark ja veel mitmeid tegevusi ja atraktsioone. Järve Elva poolne ehk kitsam osa saab olema rahulikum ning vaiksem ala kus saab üksikutel, ujuvsildadega varustatud, piknikualadel rahulikumalt aega veeta, kala püüda ning grillida. Selliseid kohti oli planeeritud 11 kuid paraku peab esialgu, vähemalt purretega kohtade osas, vähemaga hakkama saama. Järve pikkus on ca kaks kilomeetrit, mis annab hea võimaluse tegeleda erinevate veespordialadega. Järve ääres paikneb kohe Annikoru virgestusala ja discgolfipark, mis pakuvad täiendavaid võimalusi tegevusteks ning ürituste korraldamiseks.
Kentsi järve äärest viivad tulevikus matkarajad Erumäe kantsi, Alt-Laari linnamäele, Mäeotsa keskuseni ning sealt edasi kuni Emajõeni. Sellise arenduse tulemuseks ei ole sugugi ainult ühe järve taastamine, vaid täiesti uute võimaluste toomine piirkonda. Võimaluse pakkuda erinevaid teenuseid ning luua piirkonnale lisaväärtust.
Tänaseks on käimas järve puhastustööd ning valmistatakse ette hankeid jätkutegevusteks. Kui tegevused kulgevad plaanipäraselt, siis hiljemalt aastal 2023 on võimalik seda kõike juba nautida. Teeme endast kõik, et need plaanid, mõtted, unistused ja rohkemgi veel, täituksid ning Elva vald ning Tartumaa saab juurde ühe pärli, mis annab põhjust meid jälle ja jälle külastada või, miks ka mitte, juured püsivamalt siin maasse panna.
Priit Värv, kohalik ettevõtja ja Elva vallavolikogu liige